Suure-Jaani kultuurimaja ajalugu
Kultuurimaja tegevus on välja kasvanud hoogsast ärkamisaegsest seltsitegevusest 19 sajandi lõpus. Aktiivsemateks seltsideks olid Suure-Jaanis Ilmatari laulu- ja mänguselts, hilisem haridusselts ning Suure-Jaani Priitahtlik Tuletõrjujate Selts. Seltside juures tegutsesid laulukoorid, puhkpilliorkester, tehti näitemängu, asutati raamatukogu, korraldati kirjandusõhtuid ja rahvapidusid. Olulisteks kultuuri- ja hariduselu eestvedajateks on olnud heliloojate Kappide suguvõsa liikmed. Esimene seltsimaja valmis Suure-Jaanis eesti soost mõisniku, Jaan Kurriku, eestvõttel ja rahalisel toel 1904. aastal. Maja õnnistati pidulikult sisse 7. novembril.
Algselt Ilmatari Seltsile ehitatud hoones tegutses kuni 1940. aastani Suure-Jaani Tuletõrjeselts. Nõukogude korra ajal, 1944. aastal nimetati seltsimaja ümber Suure-Jaani Kultuurimajaks. Sisuline tegevus jätkus, kuid kõige aluseks sai ajastule kohaselt kommunistlik ideoloogia ja propagandistlik kihutustöö. Läbi aegade on tähistatud kohalikku päritolu suurkujude sünni(aasta)päevi, peetud laulupidusid ning tähistatud Ilmatari seltsi, koori ja puhkpilliorkestri asutamise aastapäevi.
2005. aastal kolis kultuurimaja nn Kondase koolimajja, mis on valminud Suure-Jaani koolijuhi ja maalikunstniku Paul Kondase eestvedamisel. Arhitekt Johannes Pikkovi projekteeritud koolimajahoone valmis 1940. aastal.2012.a. sügisel hakati Kondase hoonet renoveerima, seetõttu koliti kultuurimaja tegevus Suure-Jaani vallamaja keldrikorrusele ja kultuurimajast sai kultuurikelder. Tagasi Kondase majja koliti vallamajas asuvast kultuurikeldrist 2015. aasta aprillis.
Suure-Jaani kultuurimaja täna
Kondase koolimaja 1949. aastal
Suure-Jaani vana kultuurimaja
