Põhja-Sakala Kultuurikeskus

Kaua oldi mures Võhmasse rahvamaja ehitamise pärast. Selleks asutati 1924. aastal Võhma Rahvamaja Ühing, kuhu astusid ümbruskonna seltsid ja ettevõtted. Tehti eeltööd ja koguti kapitali, ümbruskonna talunikud kinkisid mitmesugust ehitusmaterjali ning tegid tasuta vajalikud veod. Mitmesuguste toetuste ja ja laenu teel saadi kokku 25 000 krooni. Rahvamaja plaani valmistas insener Elmar Schiffer. 
1934. a. kevadel algas Võhmas uue rahvamaja ehitus. Senini oli rahvamajana kasutatud Võhma kõrtsimees Kirikali poolt vanast kõrtsist umbes 1914. aasta paiku ümber ehitatud kõrtsihoonet.
Uue rahvamaja ehituse kõige suuremaks kulude kandjaks oli Võhma Eksporttapamaja, toetasid ka teised kohalikud ühistud ja kogukond. Uues hoones oli 15 ruumi ja saal mahutas 343 istekohta.
1934. aasta 21.oktoobril toimus maja pidulik avamine. Kohale olid tulnud kindral J. Laidoner, maavanem H. Lauri, Sakala maleva pealik major Eisenberg. Rahvamaja oli olnud ja jäi ka edasi kohaliku Kaitseliidu rühma ja Naiskodukaitse kogunemiskohaks. Oma avakõnes sõnab J. Laidoner: “Lubage tervitada teid härra riigivanema nimel ja avaldada tänu niisuguse suure töö eest. On selge, et niisugust tööd ei suudeta siis korda saata, kui pole valitsemas üksmeelt. Kuid seda on olnud võhmalastel. Niisuguste kultuuritsentrumite kerkimisel on väga suur tähtsus. Sellest on räägitud ja kirjutatud palju, et rahvas valgub linnadesse, ehkki seal valitseb sotsiaalne häda – tööpuudus.. Sooviksin näha, et igalpool maal tekiksid sellised kultuurikeskused nagu seda on Võhma rahvamaja.” (Vaba Sõna 1934, 22.okt.)
1995. aasta veebruaris räsis tulekukk ajaloolist maja nii rängalt, et päästa ei õnnestunud midagi. 1996. aastal ostis Võhma linnavalitsus Võhma Majandusühisuselt vana kaubamaja esimese korruse, et maha põlenud kultuurimaja asemele ehitada uus kultuurikeskus. 1998. a jõulude ajal avas uksed uuenenud Võhma Kultuurikeskus.